Name of the project: ESC IN ERZURUM/TURKIYE
Date: 01.02.2023 – 31.03.2023
City/Country: Erzurum, Türkiye
Eelmise aasta detsembris kandideerisin ma läbi Euroopa Solidaarsuskorpuse lühiajaliseks vabatahtlikuks. Kuna mulle väga meeldib Türgi oma kultuurilise erinevuse poolest, siis valisin ma projekti asukoha järgi, et sealset elu ja kultuuri lähemalt näha ja tundma õppida.
Erzurum on linn, millest ma varem midagi kuulnud ei olnud. See asub Türgis Ida-Anatoolia piirkonnas ning selle linna puhul võlusid mind kohe ilusad lumised mäestikud, ülimaitsev toit ning külalislahked kohalikud. See linn on just eriti populaarne turistide seas suusatamise poolest, sest maastik on mägine ja ilm talvel ning kevadel on lumine ja külm.
Projekti vältel elasin ma koos viie teise tüdrukuga ning iga vabatahtlik pidi jagama tuba teise vabatahtlikuga. Kuna me kõik olime erinevast kultuuriruumist ning arvestades ka kohaliku kultuuri, siis tuleb tunnistada, et see oli üks suur väljakutse meile kõigile.
Natuke lähemalt siis vabatahtlikust tööst. Enamjaolt töötasime me kontoris ja käisime lastekodudes, ning viimane eelmainitu oli kindlasti minu lemmik osa selle projekti juures.
Me külastasime kahte erinevat lastekodu, nimelt ühes lastekodus elasid ainult tüdrukud vanuses 12-18 ning teises lastekodus väiksemad
lapsed, nii poisid kui ka tüdrukud. Lisaks vabatahtlikule tööle õpetati meile kaks korda nädalas türgi keelt, et saaksime suhelda lastega lastekodudes ning, et saaksime hakkama iseseisvalt igapäevaselt, kuna kohalikud inimesed enamasti inglise keelt ei osanud. Ka lastekodudes käisid meiega kaasas kohalikud vabatahtlikud, et aidata meid vajadusel tõlkimisega. Lastekodudes me enamasti veetsime lastega aega, valmistasime ette nende jaoks mänge ja erinevaid tegevusi. Mul on väga hea meel, et saime võimaluse õppida türgi keelt ning seda ka koheselt praktiseerida, arvan, et nüüdseks olen võimeline keelt ka algtasemel rääkima. Väga tore oli näha, et sealsed lapsed olid nii ettevõtlikud ja julged. Nad olid alati valmis kõike kaasa tegema suure rõõmuga ning neile meeldis tantsida ja laulda karaoket, muidugi õppisin ma seal ära ka kõikvõimalikud traditsioonilised tantsud.
Kontoris me aga aitasime organisatsiooni nende töödega – valmistada ette uut projekti, aidata leida uusi partnereid, tõlkida tekste ning tegime postitusi sotsiaalmeediasse. Igal vabatahtlikul oli ette nähtud personaalne projekt vabalt valitud teemal. Külastasime ülikoole, kuid kahjuks sel aastal maavärinate tõttu ei kohanud me ülikooli õpilasi eriti palju, sest ülikoolid läksid e-õppele. See eest külastasime gümnaasiumi õpilasi ja tegime neile ettekandeid Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse teemadel. Kuid tuleb siiski mainida, et türklased peavad kõvasti vaeva nägema ajaplaneerimisega, sest alati tuli ette olukordi, kus sa ei tea mis sind järgmisena ees ootab ning plaanide ja kellaaegade muudatused olid igapäevased.
Vabal ajal jäi meil aega ka teistes linnades ringi reisimiseks. Selle kahe kuu jooksul lisaks Erzurumile jõudsime käia avastamas ka Istanbuli, Cappadociat ja Trabzonit. Reisisime alati kõigi vabatahtlikutega koos, mis oli tore.
Kokkuvõtteks nii positiivsed, kui ka negatiivsed hetked, oli kindlasti see projekt väga hea ja õpetlik kogemus. Kindlasti on see muutnud nii mind ennast, kui ka teisi. Ma arvan, et peale seda projekti oskan ma näha asju teisest küljest, mõistan rohkem teisi ning oskan nendega paremini arvestada. See kogemus avas minu silmaringi tohutult ning pani mind väärtustama rohkem seda kõike mis mul on.
This Project was financed by European Commission’s European Solidarity Corps Programme.
