„Connecting the CommUnity“ – Teele Ivask – 2 months volunteering in Italy
Name of the Project: “Connecting the CommUnity”
Dates: 23rd October – 23rd December 2021
City/Country: Lecce, Italy
Ciao! Mina olen 24–aastane Teele ja mina käisin projekti „Connecting the community“ raames Lõuna–Itaalias, kuhu saatis mind Noored Ühiskonna Heaks.
Töötasin ja elasin koos kolme teise vabatahtlikuga Kreekast, Hispaaniast ja Saksamaalt. Veetsime iga ärkvel oldud aja koos– käisime tööl, reisisime ja tutvusime uute inimestega. Koosveedetud aeg– jalutuskäigud, ühised kokandusõhtud ja põnevad arutelud tegid meid üksteisega väga lähedaseks ning võin julgelt väita, et lisaks väga suurele kogemusepagasile sain juurde ka kolm väga head sõbrannat. Tänaseks päevaks on juba ostetud ka lennupiletid, et üksteisele külla sõita.
Organisatsioon VulcanicaMente, kelle juures me vabatahtlikku tööd tegime, tegeleb peamiselt kogukonnatööga ning sellest tulenvalt olid ka meie tegevused suunatud kogukonnale. Aga mis me siis tegime? Intervjueerisime kohalikke ja lõime organisatsiooni sotsiaalmeediakontodele sisu, planeerisime ja viisime läbi kolm töötuba kohalikus põhikoolis, osalesime Euroopa koristuspäeval ja jalgratturite protestil ning aitasime administreerida VulcaniaMentel Erasmus+ koolitust.
Reisisime Roomasse, tutvusime põhiliste vaatamisväärsustega ning külastasime ka Napolit, kus uudistasime muuhulgas Pompei ja Herculaneumi varemeid. Vabal ajal tutvusime kodulinna Leccega, mis asub Apuulias, Salentos, ning ümberkaudsete külakestega ja ümbritseva loodusega. Külastasime meeletus koguses kirikuid, jõime iga päev vähemalt ühe cappucccino, sõime väga palju pagari–ja pastatooteid, istusime kohvikutes ning nautisime Vahemeremaadele omast sooja ilma. Kui planeerida, siis on vabatahtliku teenistuse ajal väga palju võimalik näha ja kogeda, ent kindlasti tuleb kõik reisid ja tegevused läbi mõelda, sest vastasel juhul võivad mõned otsused kalliks maksma minna. Näiteks ostsime küll 
Roomasse väga hea hinnaga lennukipiletid ja juubeldasime, ent kuna me jõudsime lennujaama nii hilja, et viimane rong oli mõni hetk enne meid välja sõitnud, maksime lõppkokkuvõttes piletitelt säästetud raha taksojuhile. Samuti ei pannud me paika kindlat ajakava ning seetõttu jäi meil Roomas ka mõni koht külastamata. Ent siiski nägime väga palju ning juba Napolit külastades olime juba targemad ning võtsime külastusest viimast.
Töötades, reisides, seigeldes ja vaba aega sõpradega veetes möödub aeg kiirelt ning kaks kuud Itaalias möödus samuti linnutiivul. Lahkusin 22. oktoobril Eestist ning maandusin 23. detsembri hommikul Riia lennujaamas teise inimesena. Minu viiskümmend kaks päeva Itaalias olid väga põnevad ja ma võtsin sealt kaasa väga palju. Kasvasin inimesena, sain iseendas paremini selgusele ning nägin ja kogesin tõesti nii palju, et seda on raske sõnadesse panna. Soovitan, kui vähegi on soovi reisida, noortele vabatahtlikku teenistust. Mõneks perioodiks
välismaale kolimine nõuab distsipliini, enesele kindlaksjäämist ja julgust. Isegi, kui on kahtlus, et kas ma ikka saan hakkama, siis julgen väita, et esimene samm teha on võib–olla raske, ent vahepeal lihtsalt peab mugavustsoonist välja astuma. Ja miks mitte astuda sealt otse Itaaliasse?
This Project was financed by European Commission’s European Solidarity Corps Programme
