Love in Action – Epp Libe – 10 Months Volunteering in Italy
Name of the project: Love in Action
Date: 08.09.2019 – 05.07.2020
City/Country: Lecce, Italy
Istun, hilishommikune mokakannus valmistatud kohv ühes käes, ning mõlgutan paberile mõtteid kirja panna, võtmaks kokku oma kümnekuulist vabatahtliku töö kogemust Itaalias. Mõelda vaid – alanud sügiskuul täitub juba aasta hetkest, mil suundusin avatult lõunamaakogemusele vastu ja enesele teadmata eneses sedasamust moka kohvi harjumust juurutama hakkasin. Enam ei tuleks tassitäis pätikohvi kõne allagi.
2019. a. septembris asendusid kodumaa männimetsad oliiviväljadega ning sünge Läänemeri helesinise Vahemerega. Seadsin end sisse Itaalia saapa kontsas, baroki pealinnas Lecces, mis on rahvaarvu poolest võrdne mu kodulinna Tartuga.
Sealseks kodulinnaks kujunenud Lecces veetsin ma põhiliselt oma töise aja, kuid linna artistlik vibe ja ajalooline hõng tekitasid minus kõike muud, kui töörutiini tunde. Nii töised ülesanded kui ka eneseinitsiatiiv vabal ajal, viisid mind rändama selle sama saapa kontsa radadel ehk Apuulia regioonis. Nii seljakotirändurina, jalgrattaga, auto, rongi kui ka pöidlaküüdiga avastasin samm-sammult, risti-rästi regiooni erinevaid tuntud ja tundmatuid pärleid, nt. ujusin imelises Grotta Verde koopas, jalutasin õhtuhämaruses Alberobello lubjakivist hüttide vahel ja veetsin öö tähistaeva all, mereäärsel kaljunukil, Paradiisi külas.
Lisaks kohalikele uitamistele jõudsin reisida veel kolme regiooni. Külastamata ei jäänud klassikud – pealinn Rooma ja Taaveti kodu, Firenze. Otsaga jõudsin välja ka Kesk-Itaaliasse, veetes jõulud Perugias ja külastades ökofarmi, kus minu õde oma vabatahtliku tegevuse kuud veetis. Vabatahtlik töö organisatsioonis nimega VulcanicaMente viis mind kokku imearmsa, kokkuhoidva ning, nagu nimigi ütleb, vulkaaniliselt elava tiimiga. Nende seas ka kolm teiste riikide vabatahtlikku, kellest kujunes nende kuude jooksul minu nö. uus väike pere.
Nagu minu projekti “Love in Action” nimigi vihjab, oli meie eesmärgiks läbi erinevate tegevuste jagada palju-palju armastust, lahkust ja hoolitsust, võideldes seeläbi vihakõne, kiusamise, küberkiusamise, rassismi vastu. Näiteks, ühe pikaajalise programmi viisime läbi lütseumi noortega, rakendades seejuures mitte-formaalseid õppemeetodeid ja mindful -praktikaid. Programmi me kahjuks lõpuni viia ei jõudnud, kuna enne kehtestati karantiin. Üleüldiselt olid seega meie tegevused kuni projekti lõpuni peatatud. Tiimiga leidsime siiski mooduse virtuaalmaailma vahendusel oma loomingulised personaalprojektid ellu viia.
Lisaks noortele olid meie tegevused organisatsioonis suunatud ka täiskasvanutele. Nii näiteks kaasasimegi kohalikku kogukonda ning pakkusime neile inglise keele kursusi, kus osalenud õpilased olid vanuses 23-60+.
Üldiselt olid initsiatiivi haaramiseks vabad käed. Kui tuli idee, siis panime pead kokku ja tegime ära! Näiteks osalesime seminari, töötubade, üleskutsetega European Week of Waste Reduction’il. Või tähistasime näiteks üheskoos Euroopa keeltepäeva, kaasates lõbusatesse ühistegevustesse Lecce noori, insprireerimaks neid julgemalt võõrkeeli praktiseerima.
Andes ja panustades omalt poolt palju, tunnen siiski, et samavõrdselt kogesin ja sain ise ka tagasi. Kõige rohkem just itaalia keele ja kultuuri õppimise ja sulandumise koha pealt. Läbi tegevuste juhendamise arenes julgus, eneseväljendus ja selgines, milleks ma tegelikult võimeline olen, sh. mida teha selleks, et teatud suunas areneda. Suureks proovikiviks ja õppetunniks oli ka noortevahetuse projekti kirjutamine, mis lisaks kogemuse pakkumisele suureks rõõmuks ka rahastuse sai. Nüüd seisab ees selle ellu viimine…
Uue keskkonna ja olukorra muutustega kohanemiseks mul tavaliselt palju aega ei kulu, kuid Itaalia puhul seisin silmitsi kuumusest tuleneva loidumuse ületamisega. Keha ei soovinud sellega kuidagi sõbraks saada…külmalembene põhjamaa neiu siiski! Tööalaselt osutusid minu jaoks üllatavalt keeruliseks situatsioonid, kus pidi tervet meeskonda kaasama ülesandesse, mille saaks kergema vaevaga tehtud vaid ühe inimese jõul. Kõlab küll üsna individualistlikult, kuid sellegipoolest igatsen nüüd töötamist sellises igapäeva rikastavas, mitmekesises, isikupärases ja rahvusvahelises meeskonnas. Võõrkeel muutub sel moel samuti suupärasemaks ja kodusemaks.
Minu jaoks on üks pikaajaline vabatahtliku kogemus välismaal eluks väga vajalik! Küllap sellepärast need võimalused ongi meile antud kasutada vaid ÜKS kord elus. Eelkõige oli see minu jaoks vajalik keskkonna vahetuseks, mõtete paika loksutamiseks ning eneseväljenduse osas pingetest vabaks saamiseks.
PS! Minu soovitused vabatahtliku teenistuse huvilistele:
– enne projekti asumist veendu, et infopack’ is kirjeldatu vastab tegelikkusele projektis koha peal.
– kui sul on tunne, et sulle ei võimaldata piisavalt tööd ja väljakutseid, siis haara initsiatiiv ja loo omale ise tegevusi. Näiteks on tavaliselt organisatsioonidele eraldatud raha vabatahtlike personaalprojektideks. Võib juhtuda, et iga organisatsioon seda oma vabatahtlikele ei maini.
– ise rahastuse väärilise projekti kirjutamiseks pole muud vaja kui head ideed ning pühendunud mõttekaaslasi, kes sinuga selle formaalselt kirja oskaks panna.
– ära võta tööd liiga tõsiselt, pööra kogemus enda kasuks! Reisi nii palju, kui võimalik ja loo lähedaid kontakte kohalikega.
Minul oli imeline vabatahtliku aasta. Ma loodan inspireerida ka sind. Mine ja loo endale elu elamus!
This Project was financed by European Commission’s European Solidarity Corps Programme
